Niidu-uruhiir

Kaitse Eestis. Niidu-uruhiir ei ole Eestis looduskaitse all.

Elupaik. Niidu-uruhiired asustavad sööti jäänud heinamaasid, niite ja kergelt soistunud alasid. Isashiired on väga territoriaalsed ning kaitsevad oma kodualasid. Emashiired sissetungijaid aga minema ei aja.

Segamini võib ajada. Hamsterlasi, kelle hulka niidu-uruhiir kuulub, on palja silmaga raske eristada hiirlastest. Kõik nad on pelglikud ja varjulise eluviisiga loomad. Sellest tulenevalt on nende vaatlemine raskendatud. Tihti kuuleb küll tegutsemist, kuid tegutsejat ennast näha ei ole. Seepärast võib niidu-uruhiirt segamini ajada praktiliselt kõigi teiste sama suurte ja sama värvi näriliste, hiireliste ja hamsterlastega. Liiki võib üritada arvata, võttes arvesse elupaikade erinevusi.

Levik ja arvukus Eestis. Niidu-uruhiir on levinud üle terve Eesti ning on igal pool arvukas. Täpne arvukus on teadmata.

Eluiga. Kuni 2 aastat.

Pereelu. Uruhiirte jooksuaeg algab märtsis ja kestab kuni oktoobrini. Pärast 18-20 päevalist tiinusperioodi sünnitab emane keskmiselt 4-6 poega. Emahiired kasvatavad aasta jooksul üles 2-7 peskonda poegi. Vaatamata sellele, et uruhiired kasutavad urge, ehitavad nad oma pesa tavaliselt maa peale, kuivanud heintaimede vahele.

Toidulaud. Niidu-uruhiired on taimetoitlased ning nende toidulaua katavad erinevad puulehed ja heintaimed. Lisaks söövad uruhiired paljude puude ja taimede seemneid.

Vaenlased. Nagu kõigil pisiimetajatel on ka niidu-uruhiirtel väga palju vaenlasi. Kõik röövlinnud ja -loomad võtavad neid võimalusel saagiks.

Huvitavaid tähelepanekuid. Niidu-uruhiired on väga oluliseks saakloomaks kõikidele kakulistele. Nende arvukus läbib nelja-aastalist tsüklit madalseisust kõrgseisuni.

Uruhiirte kõrgseisu ajal võivad nad põllkukultuuridele märkimisväärset kahju tekitada.

Kasutatud allikad.
Field vole
Wikipedia
BBC Wildfacts