Jäälind - põhjamaine kalliskivi

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Jäälind kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu).

Millal võib Eestis kohata. Jäälinde, eks Eestisse saabuvad tavaliselt märtsis-aprillis kohta rohkem ikka suvisel ajal. Talvel on jäälinnu kohtamine küllaltki erakordna juhus, sest vaid mõned üksikud isendid julgevad jääda lahtiste vooluveekogude äärde talvituma. Seda imelisem on aga vaatepilt, kui talviselt must-valgel maastikul kohata üht pisikest värvipommi.

Välimus. (vaata pilte) Jäälinnud kannavad aastaringselt samasugust ülivärvilist sulestikku. Võiks aravata, et selline uhke rüü sünnib selga tõmmata ainult kallimaga mehkeldamise ajaks, kuid jäälindudel see nii pole. Jäälinnu rinnapool on oranzikas-punane ja selg neoonsinine. Tihti võtavad seljasuled valguse muutudes hoopis imelikke toone ja paistavad vahepeal lausa rohelised, seda eriti emaslindudel.

Segamini võib ajada... Kui me elaksime Aafrikas, siis võiks meie jäälindu segamini ajada teiste sarnaste jäälindudega, keda seal on omajagu. Meie põhjamaises looduses aga rohkem selliseid kalliskivi pole, mistõttu tunneb jäälinnu alati ära. Liiati veel kuna jäälinnud annavad oma lähenemisest alati väga spetsiifilise häälega teada.

Levik ja rändamine. Jäälinnud on Eesti levinud lokaalselt, sest neile sobivaid elupaiku lihtsalt pole igal pool. Sellest tulenevalt on jäälinnud levinud rohkem Lõuna- ja Kagu-Eestis ning ka Põhja-Eestis. Äraränne algab juba sügisel enne veekogude külmumist ning tagasi kodumaale jõuavad pisikesed pärlid märtsis-aprillis.

Kus võib kohata... Jäälinnud eelistavad puhtaid ja kohati madala sügevusega vooluveekogusid, mille kaldad pakuksid kõrgemaid kohti, kuhu oma pesa rajada. Klassikalisteks elupaikadeks on Lõuna- ja Kagu-Eesti jõed, mille kallastes on palju liivakivi paljandeid, millesse jäälinnud oma pesad rajavad.

Eluiga. Keskmiselt 7 aastat.

Eluviis. Jäälind on vaatamata oma pisikesele kehakasvule äärmiselt arglik ning ohu märgates põgeneb läbilõikavate kriisete saatel. Jäälind on suurepärane kalapüüdja, sellest tuleneb ka tema inglise keelne nimi - kingfisher, mis tõlkes tähendaks kuningkalurit. Jäälind suudab sukelduda kuni poole meetri sügavusele, et nähtud kala tabada.

Pereelu. Jäälinnud on kogu aeg suhteliselt lärmakad ja annavad enda kohalolekust kriiskamisega märku, kuid pulma mängu ajal, mis algab juba aprillis, lisavad jäälinnud oma ellu veel ühe doosi lärmakust. Kuulsad on jäälindude pulmalennud, mil isa- ja emaslind koos madalal vee kohal lendavad ja pidevalt kriiskavad.

Pesa on jäälindudel samuti omalaadne, mille rajavad mõlemad sugupooled koos. Nimelt õõnestatakse liivakivisse või lihtsalt kõrgemasse kaldasse kuni poole meetri pikkune tunnel, mille lõppu rajatakse pesaõõnsus. Soodsatel aastatel võib jäälind aastas üleskasvatada 2-3 pesakonda, milles igaühes võib kasvada kuni 8 poega. Haudumiskohustusi jagavad mõlemad linnud, vahetades haudumiskordasid mitu korda päevas.

Pisikesed jäälinnud kooruvad keskmiselt 21 päeva jooksul, kuid on siis veel peaaegu kuu aega pesas, mille jooksul mõlemad vanemad neid toidavad. Esimestel päevadel pärast pesast lahkumist püsivad pojad veel pesa läheduses ja vanemad toidavad neid. Peagi aga aetakse järglased oma vanemate territooriumilt minema.

Toidulaud. Jäälinnud toituvad peamiselt pisikestest kaladest, liik pole siin oluline, isegi väikesed havipojad lähevad saagiks. Seega sõltub jäälinnu noka vahele sattumine ainult kalade suurusest. Vahel söövad ka vees elavaid selgrootuid. Jäälinnud püüavad oma saagi vee alt. Varitsedes saaki vee kohal olevalt istepuult, ootavad nad kuni kala satub löögilähedusse, siis sukeldub linnuke pea ees vette ning naaseb uuesti pinnale kala nokas.

Vaenlased. Jäälinnul pole palju vaenlasi, sest oma pesa rajab ta kättesaamatusse kohta ning sellest tulenevalt on ta ohustatud ainult pesast väljas olles. Kuna jäälind on ka kiire ja osav lendaja on tema vaenlasteks vaid mõned väiksemad ja kiiremad röövlinnud nagu raudkull ja värbkakk. Vaatamata oma kirvale sulestikule on jäälinnul siiski suurepärane kaitsevärvus, sest ülevalt vaadates sulandub tema sulestik sillerdava jõeveega ilusti ühte. Altpoolt vaadates sulandub jäälind oma oranžika rinnaga ilusti liivakivipaljandiga kokku.

Arvukus. Liigi koguarvukus arvatakse Eestis jäävad 200-500 linnu vahele, kuid need isendid pole üle Eesti ühtlaselt jaotunud, vaid on koondunud rohkem Lõuna-, Kagu ja Põhja-Eesti   jõgede äärde.

Iseärasused. Vette kala järele sukeldudes sõltub jäälind mälust, sest sukeldumise hetkel katab ta silmad röövlindudele omase silmakattega, mis asub laugude ja silmade vahel, ning ei näe enam oma saaklooma. Nii võib jäälind valearvestuse korral teinekord veest väljuda puujupike suus.

Kasutatud allikad.
Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg
Wikipedia
Common kingfisher
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
Oma silmad ja pea.