Punajalg-pistrik

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. III kaitsekategooria. (III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.)

Millal võib Eestis kohata... Eestis võib punajalg-pistrikku kohata aprillist septembrini.   

Välimus. Punajalg-pistrikku peetakse välimuselt üheks imetlusväärsemaks pistrikuks. Isalinnu ülapool on kiltkivi-karva sinakas-hall. Jalad, alapool, silmade ümbrus ning nokk on punased. Emaslinnu ülapool on hall tumedate pruunikashallide vöötidega. Pea ja alapool on oranžid ning silmade ümbrus tume. Suuruse poolest on punajalg-pistrik pigem väiksest kasvu pistrikuline: pikkus on 28-34 cm, tiibade siruulatus 65-75 cm, kaal 0,17-0,25 kg. Tiivad on pilklikud ja teravatipulised. Emaslind on isasest suurem.

Segamini võib ajada. Tänu oma isikupärasele sulestikule on punajalg-pistrik üsna lihtsalt ära tuntav. Lennul meenutab tema siluett lõopistrikku, kuid saba on pikem.

Levik ja rändamine. Punajalg-pistrik on rändlind. Ta on levinud peaaegu kogu Ida-Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Talvitub Aafrikas. Suurim tõenäosus punajalg-pistrikku kohata on Kesk-Euroopas.

Kus võib kohata. Punajalg-pistrik on Eestis harvaesinev haudelind. Meil võib teda kohata maastikel, kus kus niidud, põllud, sood, rabad, metsatukad ning kultuurmaastikud külgnevad üksteisega.

Eluiga. 8-10 aastat.

Eluviis. Punajalg-pistrikud tegutsevad hea meelega 10-20 paarilistes seltsingutes. Elukohaks valib ta looduslikult mitmekesised maastikud, kus heinamaad, põllud, rabad, sood ja kultuurmaastikud on liigendatud väiksemate metsatukkade, salude ning puistutega. Võimaluse korral rajab ta pesa märgalade või veekogude lähedusse. Kõige meelsamini kasutab ta aga pesitsemiseks ronkade ja vareste pesi (nagu ka paljud teised röövlinnud).
Punajalg-pistrik on päevase eluviisiga lind. Saaki jahib ta õhus, lennates ca 10-20 m kõrgusel maapinnast. Sobivat suutäit märgates teeb ta kiire sööstlennu saagi suunas. Saagi passimiseks kasutab punajalg-pistrik meelsasti ka kuivanud puid ja poste, kust on hea nähtavus ümbruskonnas toimuva üle.

Pereelu. Punajalg-pistriku pesitsemise algus sõltub sellest, kui  kaugele põhja suunas rännatakse. Lõuna-poolsemates piirkondades algab pesitsemine juba märtsis, põhja-poolsetes piirkondades alles mais, harvem juunis. Hilisema pesitsemise korral võib juhtuda isegi nii, et ta hõivab varese pesa pärast seda, kui varesepojad on äsja lennuvõimaliseks saanud. Täiskurnas on tavaliselt 3-6 muna. Haudumine kestab keskmiselt 28-32 päeva. Haub põhiliselt emaslind. 2-3 nädala jooksul pärast poegade koorumist hangib toitu põhiliselt isalind, emane lahkub siis pesalt suhteliselt harva. Hiljem hakkab poegi toitma ka emaslind. Pojad saavad lennuvõimelisteks umbes 5 nädala vanuselt. Pesakond püsib üldjuhul koos kuni ärarändeni.

Toidulaud. Suure osa punajalg-pistriku toidulauast moodustavad suured putukad, nt. rohutirstud ja liblikad. Ka uruhiired ja hiired langevad tema saagiks. Harvem püüab ta väikelinde või äsja lennuvõimeliseks saanud linnupoegi.

Vaenlased. Otseseid “igapäevaseid” vaenlasi pole. Võib langeda suuremate röövlindude saagiks.

Arvukus. Eestis pesitseb kuni 10 paari, Euroopas 26 000 – 39 000 paari. Kogu maailmas elab 300 000 – 800 000 isendit.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad.
http://en.wikipedia.org
http://www.birdguides.com
http://www.globalraptors.org
http://www.birdlife.org/
LOODUSKAITSESEADUS
D. Couzens „Linnud” Varrak 2007
P. Sterry „Mis lind see on?” Varrak 2006
Loomade elu: 6. köide. Linnud / Tln.: Valgus, 1980