Salu-lehelind - üks arvukamaid linde Eestis

FOTO: Sven Zaèek

Kaitse Eestis. Salu-lehelind ei ole Eestis kaitse all.

Millal võib Eestis kohata... Salu-lehelind saabub Eestisse pesitsema aprilli teises pooles ja lahkub septembris.

Välimus.  Väike sale lind, kelle välimust iseloomustavad hele kulmutriip, hallikasroheline seljaosa ja kahvatu alaosa. Jalgade värv on punakas.Täiskasvanud emas- ja isaslind on sarnased, noorlinnud  aga tunduvalt kollakamad.

Segamini võib ajada... Teiste lehelindudega.
Väike-lehelinnust (silksolk) ja mets-lehelinnust eristamiseks soovitatakse kuulata nende lindude laulu.
Salu-lehelindu iseloomustab kahesilbiline hüü-iit, mis lõppeb hääbudes. Väike-lehelinnu ühtlane tsilk-tsalk on vähestele võõras. Kahte välimuselt väga sarnast lindu aitab eristada ka jalgade värv: salu-lehelinnul on jalad punakad, väike-lehelinnul aga mustjad.
Mets-lehelinnu lauluks on madal djüü djüü djüü, mis läheb üle sirinaks. Tema sulestik on märksa erksavärvilisem.
Lääne-lehelindu eristab kahvatukollane päranipuala ja nõrgem kulmutriip.
Salu-lehelinnu noorlinnud sarnanevad käosulasega. Salu-lehelinnud on käosulasest väiksemad; samuti aitab eristada tugev kollane kulmutriip.

Levik ja rändamine. Väga levinud rändlind Kesk- ja Põhja-Euroopas ning Aasias. Talvitub Aafrikas.

Kus võib kohata... Metsades ja metsatukkades, jõekallastel, võsastikes, parkides, aias.

Eluiga. Salu-lehelinnu tüüpiline eluiga on 2 aastat.

Eluviis. Tegutseb märkamatult lehestikus, kuid laul on selge ja kõlav. Alustab laulu umbes tund enne päikesetõusu ja lõpetab umbes pool tundi pärast loojangut.
Tavaliselt toitub üksi, kuid hilissuvel külastavad noorlinnud suuri aedu, kus on palju putukaid.

Pereelu. Salu-lehelinnu isaslinde on arvuliselt rohkem kui emaslinde, seetõttu jääb palju isaslinde  pereloomisajal üksikuks. Isaslind hõivab territooriumi, pesakoha valib ja pesa ehitab emaslind. Pesa paikneb maapinnal rohu sees, on kerajas paksude seintega samblast ja rohukõrtest ehitis, mille ava paikneb pesa küljel. Kurnas on mune keskmiselt 4 – 8. Munad on valkjad, roosade täppidega ja õhukese koorega. Haub ainult emaslind. Haudeaeg on 12 -14 päeva. Poegi toidavad nii emas- kui ka isaslind. Pojad lahkuvad pesast kahenädalastena.

Toidulaud. Salu-lehelind on putuktoiduline, sügisel sööb ka marju.

Vaenlased. Kassid, väiksemad kiskjad.

Arvukus. Eestis on salu-lehelindu 1 -2 miljonit paari, Euroopas 56-100 miljonit paari (andmed 1998 aastast).

Iseärasused. Vahel võivad linnud õhust saakputukat jahtides hetke õhus rippuda. Salu-lehelind sulgib 2 korda aastas -- nii talvitumispaigas kui ka paaritumispaigas.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
Sterry P. Mis lind see on? Kirjastus Varrak 2006
Elphick J., Woodward J Linnud Kirjastus Tänapäev 2006
Burnie D. Loomad Kirjastus Ersen 2002