Täpikhuik

FOTO: Valeri Voronov

Kaitse Eestis. III kategooria. (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka).

Millal võib Eestis kohata... Täpikhuik saabub Eestisse mai alguses ja lahkub septembris.

Välimus. Nagu nimigi ütleb on täpikhuik täpiline, kuigi kaugelt tundub tegemist oleva üleni tumeda linnuga, on piisavas valguses hästi näha tema täpiline sulestik, mis on kõhualt hallikas ning seljalt roostepruun. Täpikhuigu nokk on otsast kollane, peale lähemalt muutub oranžikaks, noortel isenditel on nokk üleni pruunikas kollane. Kehakujult on täpikhuik jässakas, jämeda kaelaga ning suurte jalgadega. Täpikhuigu muudab kergesti äratuntavaks tema valge sabaalune.   

Segamini võib ajada... Värb- ja väikehuiguga. Täpikhuik on väikehuigust suurem ja värbhuigust väiksem, samuti aitab eristada täpikhuiku teistest tema valge sabaalune ning lähemal vaatlemisel ilmnev täpiline sulestik.

Levik ja rändamine. Täpikhuik on levinud parasvöötme Euroopas ja Lääne-Aasias. Eestis on täpikhuik ebaühtlaselt levinud ning suhteliselt harv haudelind. Rändab talvituma Lõuna-Euroopasse, Aafrika põhjaaladele või Indiasse.   

Kus võib kohata... Täpikhuiku võib kõige tõenäolisemalt kohata madal- ja siirdesoodel, luhtadel, niisketel niitudel, järvekallastel ja mujal kus on niisket taimestikku nagu tarnastikud ja loastikud.

Eluiga. Teadmata

Eluviis. Täpikhuik on eluviisi poolest kindlalt maa peal, lendu tõuseb äärmisel juhul ja siiski vaid viivuks, katsudes oma ebakindla lennuga kiiresti ühele poole saada. Vette läheb ta veel vastumeelsemalt.
Päevasel ajal seisab täpikhuik liikumatult ning sulandub tänu oma sulestikule ideaalselt ümbritsevasse keskonda, tõeline elu hakkab täpikhuigu jaoks alles öösel. Öösel käib suurem toidu otsimine ning ka laulmine, õigem küll oleks ütelda räuskamine sest täpikhuigu häälitsus kõlab nagu piitsahoop ning on kuulda rohkem kui kilomeetri kaugusele ja seda esitataks kuni 90 korda minutis. Enamasti annabki täpikhuigu pesitsusest aimu tema häälitsus, mitte linnu nägemine kuna ta suudab end niivõrd hästi varjata. 

Pereelu. Täpikhuik ehitab pesa maapinnale, mõnele veest ümbritsetud mättale ning kui ala on liiga niiske, ehitab ta kuhilpesa. Pesa vooderdab täpikhuik ohtralt kõrte ja muu sobivaga. Pesa valmis, muneb emaslind 10-12 muna, mida mõlemad vanemad innukalt 18 - 19 päeva hauvad. Täpikhuigu pojad on pesahülgajad, mis tähendab, et peale koorumist on nad kohe valmis maailma avastama. Pojad saavad suguküpseks ühe aastaselt.

Toidulaud. Täpikhuigu toidulaud koosneb peamiselt erinevatest kättesaadavatest selgrootutest ning taimeosadest.

Vaenlased. Täpikhuigu põhilised vaenlased on erinevad väikekiskjad.

Arvukus. Eestis pesitseb 2000-4000 paari, Euroopas 120-260 tuhat paari.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad.
L. Jonsson „Euroopa linnud“ Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000
http://blx1.bto.org/birdfacts
www.wikipedia.org
www.birldlife.org