Vesipapp

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. III kaitsekategooria. (III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.)

Millal võib Eestis kohata... Vesipapp saabub Eestisse oktoobris-novembris ja lahkub märtsis-aprillis.

Välimus. Vesipapp on ümara keha ja lühikese sabaga lind. Tal on pea pruun, rinnaesine valge, kõhualune pähklikarva, mis läheb üle mustaks. Selg ja tiivad on pruunid koos tumedamate tähnidega. Nokk on peaaegu must, jalad tumehallid. Jalgadel ei ole varvaste vahel lesti. Noorlinnud on hallikaspruunid. Vesipapile on iseloomulik keha üles alla nõksutamine.

Segamini võib ajada... Euroopas sarnaseid liike ei ole.

Levik ja rändamine. Veispapp on levinud Euroopas ja Lähis-Idas. Tavaliselt paigallind, lõunapoole rändab talvituma kohtadest, kus kiirevoolulised veekogud täielikult jäätuvad.

Kus võib kohata... Vesipappi võib kohata kiire vooluga, tavaliselt mitte väga sügavate jõgede ja ojade ääres. Harvem ka järvede ääres.

Eluiga. Tüüpiline eluiga on 3 aastat, pikim teadaolev eluiga on pea 9 aastat.

Eluviis. Toitu otsib vesipapp veekogu põhjas joostes. On hea ujuja, ujumise juures kasutab ka tiibu (nagu lendaks vee all). Vee all suudavad nad olla kuni 30 sekundit. Vahel harva toitub ka maapinnal.
Vesipapid suhtlevad lisaks häälele ka silmalaugude välgutamise teel.

Pereelu. Vesipappide paaritumisrituaali käigus näitab isane oma valget rindmikku, samal ajal lauldes, samuti tõuseb ta sellal kõrgele õhku. Pesitsusterritoorium võib olla 300 - 2500 meetri pikkuse kaldajoonega, olenevalt, kui toidurikas koht on. Pesa ehitavad vee lähedale tavaliselt kiviprakku või kiviõõnsusesse, harva ka puuoksale. Mõnikord asub pesa kose taga -- kose langev vesi kaitseb pesa vaenlaste pilkude eest. Pesa koosneb samblast, puulehtedest ja kuivanud rohust ning on pallikujuline, mille küljel on sissepääs. Pallikujulise pesa sees asub 'õige' pesa. Märtsist maini muneb emaslind 3-6 muna. Haudumine kestab 16-17 päeva, peale koorumist hoolitsevad poegade eest mõlemad vanalinnud, poegade sulestiku eest hoolitseb aga ainult emaslind. Ohu korral vesipapi pojad hüppavad koheselt vette ja sukelduvad. 20-24 päeva vanuselt saavad pojad lennuvõimeliseks ning saavad siis ka iseseisvaks. Aastas on vesipapil samas pesas 1-2 kurna. Suguküpseks saavad noorlinnud 1 aastaselt.

Toidulaud. Menüüsse kuuluvad veeselgrootud -- putukate vastsed, molluskid, teod, koorikloomad ja mardikad. Sööb ka kalamaime ja väikseid kalu.

Vaenlased. Väikekiskjad ja röövlinnud. Samuti inimtegevus tammide jne tõttu.

Arvukus. Eestis pesitseb 0-10 paari vesipappe, Euroopas 170-330 tuhat paari. Eestis talvitub ca 300 vesipappi.

Iseärasused. Veispapp on ainus värvuline, kes püüab toitu sukeldudes.

Vesipapp on Norra rahvuslind.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts