Metsnugis

FOTO: Valeri Štšerbatõh

Kaitse Eestis. Metsnugis ei ole Eestis looduskaitse all.

Elupaik. Metsnugis eelistab tiheda alusmetsaga elupaiku, mis pakuvad häid varjumisvõimalusi.

Eluviis. Metsnugis on väga liikuva eluviisiga loom, kes võib ööpäeva jooksul läbida 10-12 kilomeetrit. Maapinnal liigub nugis paarihüpetega, maandudes tagakäppadega esikäppade jälgedesse. Lumel jäävadki jäljed imeliku ovaalja laiguna paistma. Tihti liigub ta edasi ka mööda puid hüpates ühelt puult teisele, suhteliselt sarnaselt oravale.

Segamini võib ajada. Segamini võib ajada. Kivinugisega. Metsnugis on veidi kogukam kui kivinugis. Kivinugise rinnalaik on tavaliselt valge ja hargneb esijalgadele (kuid võib olla ka kollakas nagu metsnugisel). Kivinugise saba on üldiselt pikem kui metsnugisel. Talvel saab eristada jälgede järgi, kivinugise tallad on karvadeta ja jägedel on näha varbapäkkasid, metsnugise tallaalused on aga karvadega. Rohus liikudes võib segamini ajada ka naaritsatega, kes nugistele sarnaselt hüpeldes liiguvad.

Levik ja arvukus Eestis. Metsnugised on levinud üle terve Eesti. On selge, et nii liikuva looma arvukust on suhteliselt raske täpselt kindlaks määrata, mistõttu on välja pakutud umbkaudne number, mis väidab, et Eestit asustab umbes 4000 metsnugist.

Eluiga. Vabas looduses 8-10 aastat. Vangistuses on mestnugis elanud 18 aastaseks.

Pereelu. Pisikesed, umbes 30 grammi kaaluvad metsnugised sünnivad märtsis-aprillis pärast kuupikkust tiinusperoodi. Juba poole aasta pärast asuvad noored nugised iseseisvat elu elama.

Toidulaud. Nugise toidulaua katavad peamiselt loomne toit, mille juurde tarbitakse võmalusel marju ja mett. Loomsest toidust moodustavad põhilise osa linnud, oravad, kõiksugu muud närilised ja suuremad mardikad. Metsnugised ei löö risti ette ka endast palju suurema saaklooma püüdmisel, mistõttu jõuavad nugiste toidulauale isegi jänesed.

Vaenlased. Nugised võivad ettevaatamatuse korral leida tee suuremate röövlindude toidulaule ning vahel täita ka rebaste kõhtusid, kuid nugiste suurimaks vaenlaseks on ikkagi inimene, kes hindab tema ilusat kohevat karva.

Huvitavaid tähelepanekuid. Nugistele ei meeldi vesi ja märjakssaamine.

Suurema osa oma elust veedavad nugised puu otsas.

Kasutatud allikad.
BBC Wildfacts
T. Randveer „Jahiraamat“, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2003.
Wikipedia
Enda looduses kogutud tähelepanekud.