Põder - Euroopa suurim hirvlane

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Põder ei ole Eestis looduskaitse all.

Elupaik. Põtrade elupaikadeks on jõgede-, järvede-, sooderikkad suuremad metsaalad ka noorendikud ja võsastikud. Sagedasti võib teda kohata ka metsade lähedusse jäävatel põldudel. Talvel liigub ta kuivemates ja suvel märjemates kohtades.

Eluviis. Põdra kodupiirkonnaks võib olal 2,5- 19 km². Enamasti on põder üksildane loom, kuid talviti võivad olla ka karjades. Põdrad suhtlevad madala ammumise teel. Jooksu ajal teevad piiksivat ninahäält ja ohu korral summutatud köhimist.

Segamini võib ajada. Põtra võib segamini ajada hirvega.

Levik ja arvukus Eestis. Eestis on kusagil 10 000 põtra. Euroopas pool miljonit ja maailmas poolteist miljonit.

Eluiga. Keskmine eluiga 8-12 aastat. Kõrgeim registreeritud eluiga 27 aastat.

Pereelu. Jooksuaeg kestab augusti lõpust oktoobri alguseni. Pullid võitlevad omavahel, viljastades jooksuajal kuni 7 lehma. Tiinus kestab 235 päeva, vasikad sünnivad enamasti mais. Nad on punakaspruunid ja suudavad juba 2-3-päevaselt emale järgneda. Esimesel elukuul nende kehakaal kahekordistub, ning edaspidi võetakse juurde kusagil 1kg päevas. Vasikaid on noortel lehmadel 1, vanematel 2-3. Vasikad muutuvad iseseisvaks (või pigem ema ajab nad ära) 10-15 päeva enne järgmise vasika sündi. Sügisel moodustavad vasikad 25-30% asurkonnast.

Toidulaud. Puude (eriti männi) võrsed ja oksad. Haava-, pihlaka-, männi ja pajukoor. Suvine menüü koosneb põhiliselt rohttaimedest ja lehtedest ning isegi veetaimed lähevad hästi alla. Sügisel rohkem teravili näiteks kaer. Talvel sööb põder põhiliselt puuoksi oma 10-15 kg päevas.

Vaenlased.Metsloomadest on karu. Muidu ikka inimene, kes oma tegevusega arvukust võib vähendada. On ette tulnud ka juhuseid, mil hundikari võib täiskasvanud põdra maha murda, kuid seda on juhtunud harva.

Huvitavaid tähelepanekuid.
Põder on euroopa suurim hirvlane.

Ujub hästi ja läheb ka tihti vette.

Isasloomadel on sarved, mis kasvavad aprillis ja maha heidetakse detsembrist märtsini. Noorematel isastel on sarved kauem peas. Sarvede järgi saab hinnata loomade vanust, kuid täpse vanuse saab teada ainult hammaste järgi.

Kasutatud allikad:
Animal Diversity Web
David W.MacDonald  Pirscilla Barett ‘’Euroopa imetajad’’
Wikipedia 
Oma teadmised.