Kühmnokk-luik

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Kühmnokk-luik ei kuulu kaitsealuste liikide hulka.

Millal võib Eestis kohata... Kühmnokk-luiged saabuvad Eestisse jää sulamise aegu märtsis, lahkuvad novembris või veelgi hiljem Osad linnud soojadel talvedel talvituvad, osad on inimeste toitmise tõttu paigallinnud.

Välimus. Kühmnokk-luik on üks raskemaid lendavaid linnuliike. Tal on kogukas valge keha, oranzhikas-punane nokk ja mustad jalad. Isaslinnul on noka peal kühm. Noored kuni aasta vanused luiged on halli- või pruunitähnilise kehaga ja musta nokaga.

Segamini võib ajada... Laululuigega, harva kaugelt ka väikeluigega. Kühmnokk-luike eristab noka oranzhikas värv, mis teisel kahel luigel on kollane ja otsast must. Samuti puudub teisel kahel luigel iseloomulik nokakühm ja 'luigelik' kaardus kael.

Levik ja rändamine. Kühmnokk-luik pesitseb Euroopa ja Aasia parasvöötmes. Põhjapoolsemad linnud on rändlinnud, kes talvituvad jäävabadel vetel lõuna pool kuni Põhja-Aafrikani.

Kus võib kohata... Kühmnokk-luike võib kohata pea iga veekogu ääres.

Eluiga. Tüüpiline eluiga on 7 aastat. Pikim teadaolev eluiga on üle 19 aasta. Vangstuses on teada ka 30-40 aastaseid kühmnokki.

Eluviis. Kühmnokk-luik on territoriaalne lind -- olles territooriumi ära valinud, ajab ta konkurendid sealt minema. Ähvardavas poosis isaluigel on tiivad seljal kaardus ja kael kõverdatud tahapoole.
Kühmnokk-luik on agressiivne lind. Ta on poegade kaitsel võimeline rebase minema ajama. On teada juhtumeid, kus lind ründab ka liiga lähedale sattunud inimesi. Samuti võib rünnata paate. Rünnakule eelneb sisistamine. Ründamisega tegeleb peamiselt isaslind. Rünnak koosneb noka- ja tiivahoopidest, mis võivad vaenlase isegi tappa. Rünnaku järel üritab kühmnokk vaenlase oma territooriumilt minema ajada.
Kühmnokk-luik ei ole nii häälekas kui teised luiged -- kõige rohkem on kuulda tema tiibade 'vuhh-vuhh' heli. Lennukiirus on tal kuni 90 km/h.
Kühmnokk-luige noorlinnud võivad moodustada suuri parvi. Samuti talvituvad ka täiskasvanud linnud.
Kühmnokk-luiged ei sukeldu.

Pereelu. Kühmnokk-luiged on monogaamsed linnud. Erinevalt üldlevinud legendist ei vali nad paarilist kogu eluks. Nad võivad seda teha, kuid see ei ole reegel. Märtsis või aprillis valitakse pesakoht, Kühmnokad pesitsevad suurte kuhilate otsas, mis nad ehitavad madalasse vette või soisesse kohta. Linnud kasutavad sama pesa(kohta) aastast aastasse, seda igal aastal parandades või uuesti ehitades. Emaslind muneb pessa 5-12 muna, tavaliselt 5-7. Haudumine kestab 36-38 päeva ja kuigi haudumisest võtavad osa mõlemad linnud, istub pesal tavaliselt emane ja valves on tavaliselt isaslind. Koorudes on pojad pruunikashallid ja nad jäävad pessa ainult üheks päevaks. Tavaliselt viib isane poja vette sellal, kui emane järelejäänud mune haub. Noorest peast saavad pojad vanemate seljas sõitu teha, samuti käib perekond koos söömas -- pojad on kohe võimelised ise end toitma. Pojad saavad lennuvõimeliseks keskmiselt 60 päevaga. Esimest korda paarituvad noorlinnud tavaliselt 3 aastaselt.

Toidulaud. Menüü koosneb kuni 1 meetri sügavuse asuvatest veetaimedest, sööb ka putukaid ja molluskeid. Teinekord toitub ka maapinnal kasvavatest taimedest.

Vaenlased. Kuna kühmnokk-luik on suur ja agressiivne lind, siis elujõus kühmnokk tavaliselt kellegi saagiks ei lange. Vanad ja haiged linnud võivad suuremate röövlindude ja kiskjate kätte sattuda. Mune ja poegi ohustavad rebased, mingid ja teised kiskjad.

Arvukus.  Eestis pesitseb 2 000-3 000 paari, Euroopas 86-120 tuhat paari. Euroopas talvitub üle 260 tuhande isendi.

Iseärasused. Ladinakeelses liiginimetuses tähendavad mõlemad sõnad, cygnus ja olor, luike. Üks on vana-kreeka keeles ja teine ladina keeles.

Kühmnokk-luik on Taani rahvuslind.

Suurbritannias kuuluvad kõik märgistamata luiged kuningannale.

Kasutatud allikad.
http://et.wikipedia.org
http://blx1.bto.org
www.birdlife.org
http://animaldiversity.ummz.umich.edu