Metsis e. mõtus

FOTO: Valeri Štšerbatõh

Kaitse Eestis II kategooria (II kategooria kaitse all on liigid, kelle arvukus väheneb ning need liigid, mis esinevad vähestes elupaikades ja nende levila kahaneb).

Millal võib Eestis kohata... Metsis on Eestis paigalind – ta ei lähe kuhugi talvituma ega võta ette ka rännakuid lõunasse. Seega võib teda Eesti metsades kohata aastaringselt.

Välimus. Metsise isaslinnud on musta sulestikuga ning neil on suur saba, mis mängu käigus moodustab uhke suure „lehviku. Isaslinnust 40% väiksem emaslind on pruunika sulestikuga ning ta rinnal on iseloomulik suur roostepunane laik. Mõlemal, nii emas- kui ka isaslinnul, on silma ümber paljast nahast punane täpp.

Segamini võib ajada... Metsisekana võib tihti segamini ajada tedrekanaga, aga emasel metsisel on pikem ümara tipuga roostekarva saba ja suur roostepunane rinnalaik.

Levik ja rändamine. Eestis esineb metsist mandriosas, saartelt on ta levila kadunud. Eestis on ta paigalind, ei rända lõunasse ega mujale talvituma.

Kus võib kohata... Metsis eelistab elada vanades okasmetsades, kus on ka lisandina lehtpuid ning rikkalike marjavarudega puisrabades.

Eluiga. Maksimaalne teadaolev eluiga on 17 aastat.

Eluviis.  Metsis on täielik metsalind – tema elupaigad asuvad sügaval vanades sooäärsetes okasmetsades, mis teeb metsisest suhteliselt varjatud eluviisiga linnu.

Pereelu. Metsisemäng algab kevadel märtsi ja aprilli paiku ning võib kesta kuni mai lõpuni/juuni alguseni. Selle käigus võitlevad isaslinnud selle nimel, kes saab paarituda emasega. 3 päeva pärast paariutmist hakkab emaslind munema ning 10 päeva jooksul võib ta muneda kuni 12 muna, aga keskmiselt jääb see 8 kanti. Haudumine kestab ilmastikuoludest olenevalt kuskil 26 kuni 28 päeva. Peale munade koorumist püsib emaslind pesal, et hoida pojakesi elutegevuse tagamiseks vajalikku 41 kraadi juures ning isaslind toob neile süüa: enamasti on selleks igasugused putukad ja liblikad. 3-4 nädala vanuselt lendavad pojad juba väikseid vahemaid ning 6 nädala vanuselt on nad täitsa ise võimelised oma kehatemperatuuri säilitama. 3 kuu vanuselt on noorte metsiste sugu juba silma järgi võimalik eristada ning septembri alguses lahkuvad nad pesast.

Toidulaud. Metsis sööb enamasti männioksi, aga tihti ka haavalehti ja marju. Et oma toitu seedida, neelab metsis kruusateedelt korjatud kivikesi alla.

Vaenlased. Täiskasvanud metsisel eriti suuri vaenlasi ei ole, aga tema järeltulijad on ohustatud tänu maapinnal olevale pesale. Neid himustavad nii röövlinnud kui ka teised lihasööjad nagu näiteks kährik.

Arvukus. Eestis 1.200-2.000 paari (1998. aasta andmed), Euroopas kuni 1 miljon paari.

Iseärasused. Metsis võib ka paarituda teiste kanalistega, enamasti tedrega. Tedrekuke ja metsisekana ristandid nimetatakse näiteks tedrekuningaks.

Kasutatud allikad.
Wikipedia
Wikipeedia
BTOWeb
Lars Jonsson. Euroopa linnud, Eesti Entsüklopeedia Kirjastus 2000
Loomariigis, UAB IMP Baltic 2001 Vilnius.