Sinikael-part

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Sinikael-part ei kuulu looduskaitse alla.

Millal võib Eestis kohata... Põhjapoolsed populatsioonid lendavad lõunapoole talvituma. Märksõnaks on jäävaba vesi. Osad linnud on paigallinnud, ka Eestis.

Välimus. Isaslinnul rohekas-sinakas pea ja kael, valge kaelavõru, pähklikarva rind ja hallikas keha. Emaslinnul on pruunitähniline pea ja keha. Sini-must-valge tiivaküüdus on mõlemal sugupoolel sarnane. Isaslinnu nokk on kollane, emaslinnul oranzhikas. Puhkesulestikus isaslind sarnaneb emaslinnuga, kuid tal on ka siis pähklikarva rind ja kollane nokk.

Segamini võib ajada... Emaslindu võib segamini ajada rääkspardi emaslinnuga. Sinikael-parti eristab tiivaküüduse sini-must-valge, samuti on rääkspardid sügavama otsmikuga, halli oranzhide servadega noka ja valge kõhualuse laiguga.

Levik ja rändamine. Levinud pea kogu maailmas. Teda leiab kogu Euroopas, Aasias, Aafrikas,  Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Okeaanias. Rändab talveks lõuna poole jäävabade veteni.

Kus võib kohata... Sinikael pesitseb vee lähedal. Talle sobivad pea kõik mitte väga kiire vooluga veekogud. Kohata võib ka linnade veekogudel.

Eluiga. Tüüpiline eluiga on 3 aastat. Pikim teadaolev eluiga on 29 aastat.

Eluviis. Sinikael-part on looduses arg ja tagasihoidlik lind. Inimasustusega harjunud linnud on seevastu väga julged. Pesitsusperioodist väljapool teeb sinikael oma toimetusi suurtes parvedes.
Kui mõni vaennlane pesa lähistele satub, mängib sinikael-part vigastatut ja üritab ohtu pesast eemale meelitada.
Sinikael-pardi lend on oma suuruse kohta kiire, ca 60 km/h. Õhku suudab tõusta pea vertikaalselt.
Looduslikes oludes on sinikael-part teiste veelindude hoiataja. Nemad on tavaliselt esimesed, kes ohu korral eemale lendavad.

Pereelu. Paaritumisrituaali käigus näitab isane emaslinnule oma sädelevat sulestikku ning ujub ümber emase kas väljasirutatud kaelaga või pea seljal hoides. Samuti tõstab isa oma keha veest niipalju välja, et oma rinnasulgi kohevile ajades ja laseb oma noka vahelt vett, ise samal ajal vilistades. Lõpus ajab isaslind peasuled turri, ajab kaela vee kohal pikaks ja ujub ringi nagu hullumeelne. Paarilitumine toimub vees. Paarid tekivad pikalt enen pesitsuhooaega, seega selliseid rituaale võib näha juba talvel. Sinikael-part on tavaliselt monogaamne lind.
Emane valib pesitsemiseks territooriumi oma sünnipaiga lähedal ja pesitseb seal aastast aastasse. Paar ei püsi koos pikalt -- isane lahkub siis, kui emane asub hauduma ja läheb teiste isastega koos sulgima. Paarid on tavaliselt monogamsed, kuid on täheldatud ka 'jõuga' paaritumist, mille käigus mitmed isased ajavad taga ühte emaslindu. Kätte saamisel taovad nad teda nokaga ja vastupanu nõrgenemisel paarituvad kordamööda.
Pesa ehitatakse hästi varjatud paika maapinnal. Aprillis-mais muneb emaslind 9-13 muna, haudumist aluistab peale viimase muna munemist. Haudumise ajal ääristab emaslind pesa oma kõhusulgedega, millega ta katab munda, kui selga sirutama läheb. Pojad kooruvad 26-28 päeva pärast, ema juhatab nad siis veekokku ja enam pessa tagasi ei tule. Pojad on algusest peale võimelised sööma ja ujuma, kuid jäävad ema kaitse ja juhatuse alla. Seda ka põhjusel, et nende sulestik pole veekindel ja veekindlaks saab seda teha ainult ema. Sinikael-part on suurepärane ema, kes hoolitseb ja kaitseb oma poegi ennastsalgavalt. Täielik sulestik kasvab poegadele ca 10 nädalaga. Pojad saavad lennuvõimelsteks 50-60 päevaselt. Suguküpseks saavad noorlinnud 1 aastaselt.
Kui pesa hävib, siis emaslind muneb tavaliselt uue kurna. Samas, eduka pesitsuse korral piirdub ikka 1 kurnaga aastas.

Toidulaud. Sinikael-part toitub veepinnal ja veepinna lähedal. Tema menüüsse kuuluvad putukad, ussikesed, samuti taimed. Nad ei ütle ära ka mahapudeneud viljast..

Vaenlased*. Röövlinnud ja kiskjad.

Arvukus. Sinikael-parte pesitseb Eestis 20.000 - 30.000 paari, Euroopas 3,3-5,1 miljonit paari. Talvine arvukus Euroopas on 3,3 miljonit paari.

Iseärasused. Sinikael-part on enamuste kodupartide esiisa.

Paaritub ka teiste lähedaste pardiliikidega, ohustades kohati kohalike liikide püsivust. Osad hübriidid on niivõrd levinud, et neid peetakse juba eraldi liigiks (nt Havai part).

Pardi tuntud 'prääks' on sinikael-pardi emaslinnu häälitus. See on kuuldav mitme kilomeetri taha ja emaslind kutsub sellega poegi enda juurde.

Sinikael-partidel on täheldatud lindude kohta väga suurt homoseksuaalsust -- isane part valib paariliseks teise isase. Kohati ulatub see kuni 19%-ni.

Kasutatud allikad.
R.Kuresoo, H.Relve, I.Rohtmets „Eesti elusloodus“, Varrak 2005
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://ww.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://animaldiversity.ummz.umich.edu
http://www.birds.cornell.edu/
http://www.oiseaux.net/
Oma pea ja silmad