Siisike – kuusikusõltlane lind

FOTO: Remo Savisaar

Kaitse Eestis. Siisike ei ole Eestis looduskaitse all.

Millal võib Eestis kohata... Siisike on Eestis nii ränd- kui ka paigalind. Talvituma jäänud siisikestele saabub lisa peamiselt aprillis. Lahkumine algab septembri keskel.

Välimus. Isaslind on emaslinnust värvikam. Tema nägu, rind ja päranipuala on säravkollased, pealagi ja kurgualune mustad. Emaslinnu rind ja alapool on hele hallitriibuline, pea hallim ja kergelt kollakas. Mõlemal sugupoolel on laiad kollased tiivavöödid, mis paistavad eriti hästi lennu ajal, samuti torkab siis silma sabakülgedele ulatuv kollane päranipuala. Noorlind sarnaneb emasega, kuid seljalt on kerge triibustusega hallikaspruun.

Segamini võib ajada... Rohevindiga ja koldvindiga. Siisike on rohevindist väiksem, tal on väiksem nokk ja pealael on tumedam laik. Keha alapool on tal ka triibuline. Koldvindi pealael on laigu asemel õrn triibuline muster.

Levik ja rändamine. Liik on levinud kogu Euraasia taigavööndis. Siisike on Kesk-Euroopas paigalind, kaugel põhjas rändlind ning mujal talvituja. Siisikeste rännet mõjutab kuuskede saagikus. Kõrge arvukuse, aga viletsa käbisaagiga aastatel lahkuvad suured siisikeste hulgad põhjapoolsetest metsadest lõuna poole.

Kus võib kohata... pesitsusajal okasmetsades, eriti kuusikutes, talvel lepikutes. Väljaspool pesitsusaega võib neid kohata suurte parvedena koos urvalindudega avamaastikul. Külastavad gruppidena ka meeleldi toidulaudu.

Eluiga. Keskmine eluiga on 1,2 -1,6 aastat. Pikim teadaolev eluiga on veidi üle 8 aasta.

Eluviis. Siisike on oma elupaiga suhtes nõudlikum kui teised vintlased ja on pesitsushooajal väga sõltuv kuusikutest. Talvel siirduvad nad aga niisketesse elupaikadesse ning jõeäärtele, kus leidub palju leppi.
Siisikesed on seltsivad linnud. Nad võivad moodustada koos urvalindudega suuri parvi. Enamik siisikesepaare kohtuvad nendes parvedes ning rändavad talve lõpul koos tagasi põhjapoolsetesse kuusikutesse.
Siisikeste lend on tõuklik, kiirete tiivalöökidega. Seetõttu kõigub osa linde parves lennates üles, osa aga alla ja nii on kogu parv pidevas tantsisklemises.
Lindude laul on kiiretempoline ja kestev. See on sädistav kombinatsioon kutsehüüdudest, kiiksuvatest ja vuristavatest häälitsustest ning lõppeb alati venitatud kääksuva tooniga. Siisike laulab tavaliselt puuvõras aga ka lennul.
Ta toidab oma poegi kuuseseemnetega. Siisike hangib neid käbidest, torgates oma kinnise noka käbisoomuste vahele ja seda siis seal avades. See on sama võte, mida sageli kasutab ohakalind.
Toitudes ripub siisike sageli selg allapoole kase- või lepaurbade ja peente okste küljes nagu on kombeks tihastel.
Ehki siisike on väike lind, on ta üsna riiakas ja ei lase ennast hirmutada suurematest lindudest, kes võivad üritada teda aedades toidulaudadelt eemale peletada.

Pereelu. Paaritumise ajal laulab isaslind puuladvas, emaslinnu juuresolekul ajab ta tiibu ja saba laiali, aeg-ajalt hüppab ümber emaslinnu, suled pealael turris, puguala pungil, tiivad longus ja laialiaetud saba kõrgele tõstetud. Kui emaslind hakkab tiibu väristama ja piiksuma, saab ta isaselt noka vahele seemneid.
Headel kuusekäbiaastatel munevad siisikesed varakult, nii märtsi keskpaigas, ja võivad alustada hooaja lõpus uut kurna. Kehvadel aastatel aga ootavad kuni teist liiki seemned valmis saavad ja alustavad pesitsemist mais või isegi juunis.
Pesa ehitab emaslind üksi. Pesa paikneb kuuse otsas sageli väga kõrgel ja külgoksal. See on paksuseinaline poolkerajas peentest raagudest ja rohukõrtest ehitis, mis väljastpoolt koosneb samblikust ning sulab ümbrusega hästi ühte. Kurnas on 4 -5 muna. Munad on valkjad pruunika kirjaga.
Haudub ainult emaslind, keda isaslind sel ajal toidab. Haudeaeg vältab 11 -13 päeva.  Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Pojad lahkuvad pesast kahenädalastena ja suguküpsuse saavutavad järgmisel kevadel.

Toidulaud. Toitub okaspuude, leppade ja korvõieliste seemnetest. Pesitsusajal sööb ka putukaid.

Vaenlased*. Väikekiskjad ja röövlinnud.

Arvukus. Eestis 100 000 – 250 000 pesitsuspaari. Euroopas 10 - 18 miljonit paari.

Iseärasused. Siisikeste pesitsusjärgne elu erineb suuresti teiste laululindude elust sellel perioodil. Üleaastati täheldatakse juunis ja juulis nende massilist rännet põhja suunas. Sajad ja tuhanded linnud ilmuvad siis isegi linnadesse otsides toitu aedadest ja parkidest.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts/
Sterry P. Mis lind see on? Kirjastus Varrak 2006
Elphick J., Woodward J Linnud Kirjastus Tänapäev 2006
Couzens D. Linnud Kirjastus Varrak 2005