Ondatra - veekogude külalisesineja

FOTO: Uku Paal

Kaitse Eestis: Ondatra ei ole Eestis kaitse all.

Elupaik: Ondatrad eelistavad rikkaliku kaldataimestikuga mageveekogusid (nii seisu- kui vooluveega, kuid eelistatult aeglasema vooluga), mis talvel põhjani ei jäätuks.Talvel moodustavad rohust ja pilliroost kuni meetrikõrguse pesakuhila, milles on kaks või enam kambrit ja “sahvrid”. Suvel elutsevad nad rohust ja mullast ehitatud kuhilpesades (millel on õhutusavad) või urgudes, mis on uuristatud kaldasse, kusjuures sissepääs jääb vee alla. Ondatrad jätavad kaldataimestikku 20-30 cm laiuseid radu, tekitavad kanaleid ka veetaimestikku. Urgude ette ja mitmesugustele eenditele tekitavad ondatrad väljaheitekuhilaid (väljaheited on rohelised kuni mustad, meenutavad oliivikive). Normaalse arvukuse korral elutseb ühe kilomeetrise kaldalõigu kohta talvel 3, suvel 10 isendit.

Segamini võib ajada: Ondatra meenutab mügrit, nutriat ja kobrast, kuid täiskasvanud isend on suuruselt mügri ja kopra vahepealne.

Levik ja arvukus Eestis: Ondatra on võõrliik, algupäraselt Põhja-Ameerika loom toodi Euroopasse karusnahafarmidesse 1905. aastal ning asustati Vooremaa järvedesse 1947. aastal. Kiire paljunemise tagajärjel levis ta massiliselt üle Eesti, saavutades kõrgperioodi 1980-ndatel, kuid 20. sajandi lõpuks oli ondatra teadmata põhjustel Eestist praktiliselt kadunud, kuigi teada on üksikud leiud Lõuna-Eestist.

Eluiga: Vabana looduses umbes 3 aastat, vangistatuna kuni 10 aastat. 80-90% poegadest sureb enne esimest talve.

Pereelu: Ondatrate sigimisperiood kestab märtsist septembrini, aastas võib olla sõltuvalt keskkonnast ja kliimast 1-4 pesakonda. Ondatrate tiinus kestab 25-30 päeva ning korraga võib sündida 1-12 poega. Poegade eest hoolitseb vaid emaloom, imetamisperioodil elab isa pesa servaosas eraldi kambris. Suguküpsuse saavutab ondatra enne aastaseks saamist. Noorloomad lahkuvad vanemate pesast ja ehitavad uue pesa umbes 8 meetri kaugusele. Ondatrad kasutavad oma territooriumi märgistamiseks ja vastassugupoolega suhtlemiseks muskusnäärmeid anaalpiirkonnas, mille eritus innaajal intensiivistub.

Toidulaud: Ondatrad on suured närilised, täpsemalt hamsterlased ja seega põhiliselt taimetoidulised. Toituvad peamiselt veetaimedest – pilliroog, järvekõrkjas, vesiroos, vesikupp, kusjuures eelistatud on süsivesiku- ja valgurikkamad alumised osad. Mõnikord võivad süüa ka kalu ja karpe. Sügistalvel ja varakevadel, kui taimi on vähem, sööb rohkesti limuseid.

Vaenlased:Eestis läbi viidud uuringute tulemusena järeldati, et ondatrate suurimad vaenlased siinmail on rebased, kährikud, tuhkrud, kärbid ja ka kullilised. Registreeritud on ka havide magudest leitud ondatrapojad, kuid see on erandlik. Talvel on ondatrad kaitstumad, sest pesakuhilate laed ja seinad jäätuvad kõvaks, soojaperioodil aga tuhnib rebane pesa laiali.

Huvitavaid tähelepanekuid: Ondatra liigub vees kiiremini kui maismaal ning suudab vee all ilma õhuta veeta kuni 10 minutit.
Pikim registreeritud liikumisteekond on 13 km kaugusele.
Ondatra häälitseb lühikeste viledega.
Ondatra on öö- ja hämarikuloom.
Eriliselt arenenud esihambad vee all närimiseks (hambad eenduvad nõnda, et põsed ja suu sulgub tagapool kinni)
Saba on külgedelt lapik (kõrgus 3 korda suurem laiusest), kaetud soomustega.
Tagakäpad pikemad ja tugevamad eeskäppadest, viie varba vahel osalised ujulestad.

Kasutatud allikad:
Anne Kirk “Eesti imetajad”, Tartu 1990
David W. Macdonald, Priscilla Barrett “Euroopa imetajad”, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2002
Nikolai Laanetu “Eesti ulukid IV”, Tallinn 1986
Sergei Naumov “Selgroogsete zooloogia” Eesti Riiklik Kirjastus 1958
Hinterland Who’s Who