Kivisisalik

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. II kategooria (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu)

Millal võib Eestis kohata. Ärkavad talveunest kevadel, kui temperatuur on 10-12 kraadi (tavaliselt aprillis). Jäävad talveunne uuesti oktoobri paiku.

Välimus. Kivisisalikud on jässakad, väikeste jalgadega sisalikud. Värvus on varieeruv, ühisteks tunnusjoonteks on heledate laikude muster külgedel (ocelli). Isane kivisisalik on paaritumise ajal roheliste külgedega, muul ajal on roheline peamiselt ainult kõhualune. Samuti võib esineda ühetoonilisi kivisisalikke, nt üleni pruune või üleni rohelisi.

Elupaik. Elupaigaks eelistab liivaseid nõmmealasid ja liivadüüne. Harvemini elavad ka parkides, teeservades ja heinamaadel. Märksõnaks elukoha juures on kuivus -- kivisisalikule ei meeldi niiskus.

Segamini võib ajada... Arusisalikuga. Erinevalt kivisisalikust pole arusisalikul külgedel heledaid laike, vaid pruun vööt. Isase kivisisaliku kõhualune on rohekas, mida arusisalikul kunagi ei ole. Ja lõppeks, kivisisaliku saba on palju pikem kui arusisalikul.
Sisalikke aetakse segamini ka vesilikkudega, kuid lähemal vaatlemisel ei tohiks kahtlust olla, kumbaga on tegu.

Levik. Kivisisalik elab pea üle kogu Euroopa välja arvaud mõned üksikud paigad (Balkani piirkond, Prantsusmaa lõuna- ja lääneosa). Eesti on kivisisaliku põhjapoolseim levikupiir.

Eluiga. Kivisisalik elab 8-12 aastaseks.

Eluviis. Kivisisalikud on päevase eluviisiga, kuigi väga peidulised loomad. Isegi ilusa ilmaga veedavad nad palju aega maa all. Nad elavad tihti pisikestes kolooniates, teinekord ka urgu jagades. Sama urgu kasutatakse nii elamiseks kui ka talvitumiseks. Kivisisaliku elu käib uru ümber - ta ei lähe urust kunagi väga kaugele. Kevadel kulutab sisalik päris palju aega päikese käes peesitamisele, mida soemaks läheb temperatuur, seda vähem peesitab. Vajab minimaalselt 18-kraadist temperatuuri peesitamiseks, sellest sõltub ka hommikune urust väljatuleku aeg. Temperatuuril on väga oluline roll ka talveune juures -- nimelt kui temperatuur talvitumisurus langeb alla -5 kraadi, siis sisalik hukub. Seepärast on sisaliku edukas talvitumine sõltuv talvise temperatuuri krõbedusest ja lumekatte paksusest.
Kivisisalik peab jahti otsides või varitsedes. Ta liigub paar meetrit, nuusutab keelega õhku ja liigub jälle. Kui ta leiab endale ohvri, siis ta jookseb kiiresti sinna, kus saak liigutas ja väikse pausi järel haarab saagi suhu. Kui saakloom põgeneb, siis sisalik jälitab saaki kuni 60 cm, seejärel loobub.

Pereelu. Isane valib endale paaritumise eel territooriumi ja asub seda kaitsma. Mõnikord isased ka võitlevad omavahel, kuid tavaliselt saadakse konflikt lahendatud erinevate pooside näitamise teel. Paarilise leidmisel teeb isane koos emasega läbi väikese rituaaltantsu ja viljastatab munad. Mais-juunis kaevab emane sisalik liiva sisse madalad nö testiurud, arvatavasti soojuse ja niiskuse prooviks. Seejärel muneb emane tavaliselt 6-8, harva kuni 16 muna ühte urgu. Munad kooruvad 8-10 nädala pärast, sõltuvalt päikesepaistest. Lõuna pool võivad munad kooruda ka varem ja emasel jääb aega veel teiseks munemiseks. Kivisisalikud saavad suguküpseks 2-3 aastaselt, mõnikord hiljemgi.

Toidulaud. Kivisisalik tarvitab toiduks ämblikke, putukaid jms. Isane sisalik võib süüa ka noori kivisisalikke ja arusisalikke. See on seletatav sellega, et pisikesed sisalikud liiguvad söögile sobiva kiirusega ja nende püüdmine on instinktiivne.

Vaenlased. Rästik, nastik, pistrikud, harvem ka rebased, siilid, mägrad ja vareselised. Kui lähedal on inimasulad, siis põhivaenlaseks on kodukassid. Kivisisalik jätab põgenedes saba maha, nagu ka teised Eestis elavad sisalikud.

Huvitavaid tähelepanekuid. Kivisisalik on südikas loom -- tema puudutamisel üritab ta puudutajat hammustada.

Kivisisalikud on väga viletsad kolonisaatorid isegi ideaalsete elupaikade olemasolu korral. Füüsilistest barjääridest, nagu nt mets või tee nad elupaikade otsingul üle/läbi ei lähe.

Kasutatud allikad.
http://www.bbc.co.uk/nature/wildfacts/
http://www.wildlifetrust.org.uk/
http://surrey-arg.org.uk/
http://www.lemmik.ee/
http://www.seftoncoast.org.uk/