Hoburästas

Kaitse Eestis. III kaitsekategooria. (III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.)

Millal võib Eestis kohata... Saabuvad linnud märtsi lõpul või aprilli alguses. Aprilli jooksul toimub suurem läbiränne. Hoburästa sügisränne algab augusti lõpul ja kestab oktoobri keskpaigani.

Välimus. Hoburästas on kahvatu, suur ja ilus lind. Ülapool on linnul pruun, alapool kollakas või valge, tihedate ümarate tähnidega. Isas- ja emaslind ei erine välimuselt.

Segamini võib ajada... Laulurästaga ja hallrästaga. Laulurästa kõrval on hoburästas hallikam. Hallrästa kõrval heledam ja saledam.

Levik ja rändamine. Hoburästas pesitseb Euroopas ja Lääne-Aasias. Talvituvad hoburästad Loode-Aafrikas ja Lääne-Euroopas.

Kus võib kohata... Lemmikkohtadeks on tal kuivad valgusküllased männikud. Teda võib kohata ka rabamännikutes ja männi-kuuse segametsades.  Üle Eesti levinud haudelind.

Eluiga. Tüüpiline eluiga on 3 astat. Pikim teadaolev eluiga on üle 14 aasta.

Eluviis. Hoburästas ei tegutse suurtes parvedes ja ta on arg metsalind. Maas kulgeb suurte hüpetega, hoides pea ja keha püstiselt. Ehmatuse korral ei lenda ta teiste moodi tihnikusse vaid puu otsa. Hoidub rohkem omaette, juhuslikult võib seguneda teiste rästastega. Laul sarnaneb musträsta laulule, kuid on kiirem ja lihtsam. Hoburästas laulab  tavaliselt kõrgel puu otsas, vahel ka lennul. Laulmist alustab ta rästastest kõige viimasena ja õhtul lõpetab laulmise ennem päikeseloojangut. Lauluperiood on lühike ja lõppeb juba juuni algul.

Pereelu. Pesapuuna eelistab hoburästas mändi. Paarid pesitsevad hajusalt. Pesa ehitatakse enamjaolt oksaharude vahele või külgoksale. Pesa ehitab emaslind. Väliskiht koosneb oksaraagudest, samblast ja rohukõrtest, siseseinas leidub mulda ja rohukõrsi. Mune on pesas 4–6. Haub emaslind ja haudumine kestab 12–15 päeva. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Pojad saavad lennuvõimelisteks 13–16 päeva peale koorumist, pesitsevad esimest korda 1 aastaselt.

Toidulaud. Toitu otsib hoburästas maast. Toiduks on tal putukad, ussid ja sügisel ka marjad ja seemned. Juhuslikult võib ta toidulaulae sattuda konn või sisalik. Samuti sööb puuvõõriku marju.

Vaenlased*. Röövlinnud ja väikekiskjad.

Arvukus. Eestis pesitseb 5.000-10.000 paari, Euroopas 3-7,4 miljonit paari.

Iseärasused. Ladina keelne teaduslik nimi on tõlkes 'puuvõõrikut sööv rästas'.

Kasutatud allikad.
http://blx1.bto.org/birdfacts/indexa_short.htm
http://jogu.pri.ee/elukad/linnud.html
http://www.birdcare.com/bin/searchsketches?pfx=F
http://www.ilm.ee/~uploader/loodus/?leht=art0804rastad
V. Rootsmäe, H. Veroman “Eesti laululinnud”, Valgus 1974