Väikekajakas

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. II kategooria II kategooria (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu).

Millal võib Eestis kohata... Väikekajakad käivad Eestis pesitsemas, või kasutavad meie kodumaad peatumispaigana läbirändel olles. Seetõttu kohtab väikekajakaid kõige arvukamalt kevadeti ja sügiseti, kui kohal on nii meie isendid, kui ka läbirändajad.

Välimus. (vaata pilte) Väikekajakas vahetab oma sulestikku vastavalt aastaajale. Pesitsusajal on ta pea süsimust ja silmapaistev, kuid talvitumisel kasutataval sulestikul on kasutada ainult silma suurune must täpp silma taga, ülejäänud pea on valge. Emas- ja isaslind on samasugused.

Segamini võib ajada... Naerukajakaga kelle pea on samuti must, kuid tume osa lõpeb kuklapoolel, mitte ei ulatu kaelani nagu väikekajakal. Väikekajakate tiibade alaosad on samuti tumedad, kuid naerukajakal heledad.

Levik ja rändamine. Väikekajakad on rändlinnud, kes saabuvad meile aprilli teisel pool ning asuvad talve eest põgenema juba augustis, kuid hiljemalt oktoobris.

Kus võib kohata... Väikekajakad eelistavad elupaikadena madalaid ja taimestikurikkaid järvi ning madalaid ja roostunud merelahtesid. Läbirände ajal kohtab naerukajakaid peamiselt rannikul ja meresaartel kolooniatena toitumas.

Eluiga. Kuni 25 aastat.

Eluviis. Väikekajakad on koloonialinnud, kes niimoodi oma turvalisuse eest hoolitsevad. Kui mõni röövel kolooniale läheneb, siis ründavaad teda kõik agressiivselt ja häälekalt. Muidu väikesed linnud moodustavad sedasi tugeva jõugu, kelle kaitset tarbivad ka paljud teised veelinnud nagu laugad, hüübid ja mitmesugused pardid.

Pereelu. Väikekajakad ehitavad oma pesa mõnele mättale või mätaste vahele, mida madala veega järvedes ja merelahtedes ikka leidub. Emaslind muneb sinna maikuus kolm muna, mida mõlemad vanalinnud 20-21 päeva hauvad. Pojad lennuvõimestuvad 21-24 päeva möödudes.

Toidulaud. Väikekajakad eelistavad loomset toitu, süües putukaid, vähilisi ja pisikalasid.
Juurde tarvitatakse ka taimevõsusid.

Vaenlased. Looduslikke vaenlasi väikejakate vanalindudel eriti pole, kuid mätaste vahele rajatud pesi käivad ikka röövloomad ja -linnud rüüstamas.

Arvukus. Eestis arvatakse peistsevat vaid 1000-2000 paari väikejakaid.

Iseärasused. Väikekajakas on maailma väikseim kajakas.

Kasutatud allikad.
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005.
BTO Birdfacts
Wikipedia