Laane-karihiir

Kaitse Eestis. Laane-karihiir ei ole Eestis looduskaitse all.

Elupaik. Elab metsades ja parkides, põõsastikes, soodes ja jõeluhtadel. Eluasemeks kasutab teiste näriliste urge ja käike, samuti elab ka kändude all. Urge kaevavad ise. Laabne-karihiir on aktiine ööpäev läbi. Magavad sageli ja lühiajaliselt. Une- ja aktiivsusperioodid on vahelduvad.

Segamini võib ajada. Karihiirlasi kelle alla laane-karihiir kuulub on palja silmaga raske üksteisest eristada, sest nad on pelglikud ja varjulise eluviisiga loomad. Sellest tulenevalt on nende vaatlemine raskendatud. Tihti kuuleb küll tegutsemist, kuid tegutsejat ennast näha ei ole. Või siis kaob tegutseja nii ruttu silmist, et ei jõua isegi "Oh!" öelda. Seepärast võib laane-karihiirt segamini ajada praktiliselt kõigi teiste sama suurte ja sama värvi näriliste, hiireliste ja hamsterlastega.

Levik ja arvukus Eestis. Eestis on ta suhteliselt vähearvukas.

Eluiga. Elab kusagil 1-2 aastaseks väga harva ka rohkem.

Pereelu. Sigimisperiood kestab juunist augustini ning aastas võib olla kuni neli pesakonda, kuhu sünnib keskmiselt 7-8 poega. Pojad on sündides paljad, pimedad ja neil on koon väjaarenemata. Nägemise saavad pojad 18 päeva vanuselt ning imetamine lõppeb kolme nädalaga ja juba kuu vanuselt pojad iseseisvuvad.

Toidulaud. Laane-karihiired toituvad peamiselt putukatest, ämblikest, hulkjalgsetest ja vihmaussidest, aga söövad ka lehiseseemneid. Söövad väga sageli ja palju rohkem kui ise kaaluvad.

Vaenlased. Nagu kõigil pisiimetajatel on ka juttselg-hiirel väga palju vaenlasi. Kõik röövlinnud ja -loomad võtavad neid võimalusel saagiks.

Huvitavaid tähelepanekuid. Laane-karihiirtel on kiire ainevahetus, mis on vajalik kehatemperatuuri hoidmiseks.

Kutsutakse ka soo-karihiireks.

Kasutatud allikad.
David W.MacDonald  Pirscilla Barett ‘’Euroopa imetajad’’
Wikipedia
Animal Diversity Web