Rändrott e. võhr

FOTO: Merike Linnamägi

Kaitse Eestis. Rändrott ei ole Eestis looduskaitse all.

Elupaik. Harilikult elavad rändrotid inimese läheduses või on siis seotud inimesega nt. prügimägedel, viljahoidlates ja reoveesüsteemides. Nad on väga laialt levinud ja neid leidub pea igal pool. 65-90mm läbimõõduga urud asuvad tavaliselt toiduallika läheduses.

Rändrott on enamasti öise liikumisega loom, kuid võib ka päeval liikuda. Enim aktiivsed on rotid tund või paar pärast loojangut ja tund või paar enne päikesetõusu. Elupiirkond on tal kuni 400m² samas võib elukohta vahetada iga nädal ning rännata ööga kuni 4km.

Segamini võib ajada. Kodurotiga, kuigi viimane võib tükk maad väiksem olla.

Levik ja arvukus Eestis. Levinud on ta üle kogu Eesti ja on igal pool väga arvukas.

Eluiga. Rändrotid on elanud kuni kolme aastaseks, kuid looduses on eluiga pigem 18 kuu pikkune või lühem.

Pereelu. Kui toitu on piisavalt ja ilmad head siis sigib aastaläbi. Tiinus kestab 20-23 päeva ning pesakonda sünnub kuni 12 poega aga tavaliselt 7-9. Aastas võib sündida kuni 5 pesakonda. Pojad sünnivad pimedatena ja karvututena. Nad võõrduvad emapiimast 3-nädalaselt. Poegade kasvu mõjutab ema toitumine ja pesa ümbruse temperatuur. Silmad avanevad ja täielik karvkate kasvab 7-10 elupäevaks. Poegade eest hoolitseb ainult emasloom, kes ka pesa kaitseb ja eksinud poegi pessa tagasi tassib ning häirimise puhul pojad pesast mujale tassib.

Toidulaud. On kõigesööja, kes eelistab valgu ja tärkiserikkaid toite. Samas peidab toitu ka tagavaraks. Valguvaeguse korral võib esineda ka kannibalismi.

Vaenlased. Pisikiskjad, röövlinnud ja inimesed.

Huvitavaid tähelepanekuid. Teadaolev rändroti rekordkaal on 794g.

Rändrotid on tegelikult pärit Aasiast.

Eestisse jõudus 18. saj. jooksul.

Kasutatud allikad.
Animal Diversity Web
David W.MacDonald  Pirscilla Barett ‘’Euroopa imetajad’’
Wikipedia