Vesimutt

FOTO: Valeri Voronov

Kaitse Eestis. Vesimutt ei ole Eestis looduskaitse all.

Elupaik. Nagu nimestki võib välja lugeda, eelistab vesimutt elupaigana veega seotud alasid. Nii asustabki ta paljude veekogude kaldaalasid, eelistades puhtama veega veekogusid. Võrreldes teiste hiirelistega on vesimuti asustustihedus suhteliselt madal. Sellest tulenevalt võime leida maksimaalselt kõigest kuni üheksa vesimutti ühelt hektarilt.

Segamini võib ajada. Kuna hiirelised, kelle alla ka vesimutt kuulub on pelglikud ja varjulise eluviisiga loomad, siis on nende vaatlemine raskendatud. Tihti kuuleb küll tegutsemist, kuid tegutsejat ennast näha ei ole. Seepärast võib vesimutti segamini ajada praktiliselt kõigi teiste sama suurte ja sama värvi närilistega.

Levik ja arvukus Eestis. Vesimutt on terves Eestis tavaline näriline. Täpne arvukus on teadmata.

Eluiga. Kuni 19 kuud.

Pereelu. Vesimuti jooksuaeg algab aprillis ja võib kesta kuni septembrini, ometi on kõrgajaks ikka suvekuud. Iga suvega kasvatavad vesimutid üles kaks kuni kolm pesakonda poegi. Pesakonna suurus võib varieeruda 3 kuni 15 poja vahel. Emased toovad pojad ilmale heinakõrtega vooderdatud pesas, mis rajatakse urgu või mõne mahalangenud puutüve alla. Pärast sigimishooaega vanahiired surevad ning nende järeltulijad peavad talve üle elama ning järgmisel kevadel juba ise poegima ning sedasi asurkonda hoidma.

Toidulaud. Peamiseks toiduks on kõikvõimalikud vees ja vee ääres elavad selgrootud.
Suure osa toidust moodustavad puruvanade vastsed, keda püütakse vee alla sukeldudes.

Vaenlased. Nagu teistelgi hiirelistel on ka vesimutil äärmiselt palju vaenlasi. Kakud, kullid, rebased ja isegi röövkalad nagu havid võtavad meelsasti vesimutte endale saagiks. Mõned kiskjad nagu näiteks kodukassid püüavad vesimutte, kuid jätavad nad siis söömata, sest vesimuttidel on väga omapärane ja eemaletõukav lõhn.

Huvitavaid tähelepanekuid. Vesimuttidel on mõrgine sülg, mille tõttu kuuluvad nad väheste mürgiste imetajate hulka. Inimestele nad ohtlikud ei ole, sest vesimutt ei suuda inimesenahast läbi hammustada.

Vesimutid ei maga talveund, vaid hangivad isegi jääkülmas vees sukeldudes toitu. Nende kasrvkate on tihedam ja soojem, kui teistel karihiirelistel.

Kasutatud allikad.
The mammal Society
Wikipedia