Leeterüdi e. leeterisla

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. Leeterüdi ei kuulu kaitstavate liikide nimekirja.

Millal võib Eestis kohata... Leeterüdi on läbirändel v'ga harvalt kevadel ja tihedamini augustist oktoobrini.

Välimus. Leeterüdi on keskmise kasvuga rüdi, tumedate tähnidega pruunika keha pealmise poole ja rinnga ja valge alakehaga. Suve lõpupoole muutub pea ja kael telliskivipruuniks. Tiibadel on lennul nähtavad valged triibud. Nokk ja jalad on mustad. Mõlemad sood on sulestikult sarnased. Talvesulestikus on linnul helehall ülakeha ja pea ning valge alakeha. Noorlinuddel on halli-valgikirju ülakeha.

Segamini võib ajada... Väikerüdiga. Leeterüdi on väikerüdist suurem ja ühtlasema pruunika peaga. Hundsulestikus on väikerüdil seljal valge V-kujuline kujund, mida leeterüdil ei ole. Talvesulestikus leeterüdi sarnaneb soorüdiga. Leeterüdi on heledam ja teda on lihtne teistest rüdidest eristada veel selle poolest, et tal puudub tagumine varvas. Samuti on leeterüdil sabaalune valge.

Levik ja rändamine. Leeterüdi pesitseb arktikas nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas. Talvitub ta Lõuna-Ameerikas, Lõuna-Euroopas, Aafrikas ja Austraalias. Aastavanused linnud, kes veel ei pesitse, veedavad tavaliselt esimese aasta pesitsuperioodi talvitumispaikades.

Kus võib kohata... Leeterüdi võib kohata nii siseveekogude kui mererannikutel.

Eluiga. Tüüpiline eluiga on 7 aastat, pikim teadaolev eluiga on üle 12 aasta.

Eluviis. Leeterüdi on talviti väga sotsiaalne, moodustades suuri parvi. Toitu otsib mudaväljadel, pesitsuse ajal ka maapinnalt. Tihti jookseb lainega kaasa, nokib veepiirilt söödavat ja uue laine tulekul jookseb laine eest kaldale (samamoodi teevad ka soorüdid). Neile meeldib seista ühel jalal, isegi ohu eest hüppavad nad alguses ühel jalal eemale selelasemel, et jooksu pista.

Pereelu. Leeterüdi pesa asub maapinnal, tihti kõrgemal kohal. Pesa on lehtedega ääristatud lohuke. Leeterüdi võib olla monogaamne või polügaamne, nende pesitsemine on erinevates kohtades erinev. Emane muneb tavaliselt 2 kurna, mis koosnevad keskmiselt 4-st munast ja 2 isast või isane ja emane ise asuvad mune hauduma. Kui haudujaks on 2 isast, siis emane lahkub, kui emane haudub, siis jääb ta ka poegade eest hoolitsema. Haudumine kestab 24-31 päeva. Pojad suudavad peale koorumist kohe end ise toita ja lahkuvad pesast päeva vanuselt. Pojad saavad lennuvõimelisteks ca 17 päeva peale koorumist ja pesitsevad esimest korda 2 aastaselt.

Toidulaud. Kevadel sööb putukaid, ämblikke ja taimi. Muul ajal sööb peamiselt muda seest leitavaid mereselgrootuid.

Vaenlased.* Väikekiskjad ja röövlinnud.

Arvukus. Eestis on leeterüdi harv läbirändaja. Euroopas pesitseb 25-50 tuhat paari, peamiselt Gröönimaal. Euroopas talvitub üle 47 tuhande isendi.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://identify.whatbird.com/
http://www.birds.cornell.edu/AllAboutBirds/
http://www.birdweb.org/
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005