Sa ei ole sisse loginud.
Üldinfo: http://www.dpreview.com/news/0910/09101402nikonD3s.asp
Mõned näidispildid: http://imaging.nikon.com/products/imagi … sample.htm
Paar näidisvideot: http://imaging.nikon.com/products/imagi … n/d-movie/
Eemal
Pildi kvaliteet ISO 12800 juures võtab sõnatuks. Mõeldes vaid milliseid võimalusi see loob loomade hämaras pildistamiseks.
Eemal
Ma just vaatasin, et pildid mis olid tehtud iso 12800 juures olid täiesti erineva teraga , et see mis oli rawist converditud http://chsvimg.nikon.com/products/imagi … c_002b.jpg sellel on müra tunduvalt hullem kui sellel mis on jpgi lastud kohe http://chsvimg.nikon.com/products/imagi … c_004b.jpg
Eemal
Sain katsuda täna. Jah, ISOlatt on väga kõrgele aetud. See oli ka minu jaoks suurim uudis kuna video mind eriti ei eruta. Tegelt oli mõni päris oluline ja hea täiendus võrreldes D3-ga veelgi juurde poogitud. Nüüd siis suusamask pähe ja panka
Eemal
Ma ajastasin oma D3 müügi õigesti. Nüüd paari kuu pärast peab ühe usa tripi ette võtma ja D3S-ga tagasi tulema Seal peaks see nii umbes 5000$ maksma...
Eemal
Jääb vaid oodata millal selle sensor ja pildiprotsessor natuke odavama kere vahele jõuab. Video väga ei vaimusta, aga kõrge ISO kasutamisvõimalustest oskaks lugupidada küll.
Eemal
ISO 12800 tundub ikka uskumatult suurepärane. Paistab parem, kui praegune ISO 6400. Munier rääkis seal lehel, et autofookus on ka uuel kiirem. Muidugi, et nii pimedas pilti teha tuleb autofookust parandada, et oleks üldse millest kinni hakata.
Eemal
Liikuvate elukate sõpradele meeldib kindlasti veel ka puhvri suurus. Ja väiksema ava kasutajate rõõmuks on lõpuks ka tolmueemaldusvärin olemas :-).
Eemal
Mind sellise kvaliteedi ja manuaalsete seadete võimalusega video huvitab juba väga. Kõrged ja puhtad ISO-d muidugist samapalju
Eemal
Noh näiteks paar võtet, mida ma ei saa sel põhjusel näidata, et mul polnud videot Ei tegelt näiteks üks ehk see (veidi peab laskma hoogu tal võtta): http://jubejuss.pri.ee/kaklevad_1.gif
Samuti hüpikämbliku muud toimetused, näiteks hüppele eelnev ja järgnev toimetamine.
Koonlasest, kes läks ämbliku saaki hävitama ja saagiomaniku õnnetust olukorrast jne, ikka tekib neid asju
Eemal
Vincent Munier -i kodulehel on vähe rohkem pilte ning valides menüüst news leiab ka ta esimese video.
Eemal
Homme, ehk 16. oktoobril kell 19:00 toimub selle esmaesitlus Põlvamaal, Lõuna-Eesti Fotograafide kokkutulekul. Lisaks näitavad Nikon Baltic turundusjuht Rene Mitt ja fotograaf Andres Ots põhjalikumalt Nikon D3 ja D3s vahet kõrgetel ISO'del.
Muuhulgas esitletakse ka maailma esimest projektoriga kaamerat Nikon COOLPIX S1000pj.
Üritus on kõigile tasuta, hea kui annad tulekust aegsasti teada, et saaks istekohta varuda.
Lisainfo:
Simon Tompel
555 44 555
info@fotofestival.ee
blog www.eestifotofestival.com
www.fotofestival.ee
Eemal
ISO10000 on sellel küll väga timm! Ja pilt on ka õige, kus seda proovida. Rohkelt tumedat ala:
http://www.imaging-resource.com/PRODS/D … _10000.HTM
Eemal
Üks huvitav aspekt, mida siin vist seni kaetud pole. Tsitaat pärineb Thom Hogan'ilt, ehk mitte-päris-suvaliselt-foorumivõllilt:
Most people when they look at high ISO performance look solely at noise production. I don't. The high ISO values are achieved by amplification and different gain values. The net result is that dynamic range is lost and color saturations change, amongst other things. In my perusal of the D3s images so far, they are indeed a step up from the D3, but I see a lot of compression of contrast and blockage of color as you get to the highest (usable) ISOs.
http://forums.dpreview.com/forums/readf … amp;page=2
Eemal
Jutt jumala õige. Selles mõttes, et pole mõtet ainult kvantitatiivset müra jälgida. Mind huvitab eelkõige detaili säilimine, mitte absoluutne müra. Enne D3 oli nii, et kui ISO üles keerasid, siis kadus detail ja tuli müra. D3 suutis aga detaili alles hoida vaatamata müra tulekule. Müra tuli ka muidugi vähem. Ma pole veel D3si proovinud, kuid loodan, et see saab sama ülesandega hakkame kõrgematel ISOdel.
Värv ja kontrast kaovad ju nagunii, sest hämaras ongi värvid tuhmid ja kontrasti vähem. Seda pole mõtet taga nutta.
Eemal
Hämaras värvid tuhmid - eks see tuleb (vähemalt osalt) meie enda silma kepikestest-kolvikestest (heledusele tundlikud kepikesed näevad veel midagi ka siis kui värvusele tundlikud kolvikesed töö on lõpetanud).
Seega psühholoogiliselt on vastuvõetav ja isegi oodatud, et hämaras tehtud pildil värvid väheküllastunud on, eriti kui ta on veel säritatud hämarust edasi andma.
Füüsikalist poolt ei oska kommenteerida (et kas järgmise põlvkonna sensoritel on teoreetilselt võimalik värv ära tuua ka sealt, kus inimsilm on ammu alla andnud).
Eemal
Ma ei oska ka füüsikalist poolt kommenteerida, kuigi sooviksin väita, et värvid tahavad siiski valgust. Umbes nagu õhtupäike pakub maastikul rohkem värve, kui keskpäevane. Sama loogika võiks kehtida ka pimedas pildistamisele, et siis nagu pole peaaegu üldse värve. Aga äkki keegi targeb teab, kuidas asjad täpselt on.
Mis puudutab veel kõrgeid ISOsid, siis nende kasutamise piir tekib õige varsti. Sest ei ole vahendit, mis suudaks pimedas soovitud kohta fokuseerida. Praegused kaamerad jäävad suhteliselt kiiresti hätta ja silmaga ka ei näe. Kaamerad jäävadki hätta seetõttu, et puudub vajalik kontrast. Silmale on pimedas käsitsi fokuseerimis ka F2,8 avaga objektiiv liiga pime. Oma silmaga võid näha, aga läbi objektiivi mitte.
Kusjuures, minu esimesel fotokal Sony DSC-F717 oli huvitav vidin küljes. Nimelt sai sellega täitsa pimedas fokuseerida, sest ta valgustas objektidele mingi punase sõrestiku (grid) ja fokuseeris sellelt saadud infoga. Ja oligi nii. Võisid ennast kottpimedasse vannituppa sulgeda ja seal ilma fookuse saagimata teravustada. Huvitav on see, et ma pole hiljem kuulnud, et teised kaameratootjad ja ka Sony ise oleks midagi sarnast enam üllitanud. Oli mingi jutt selle punase jura ohtlikkusest inimsilmale. Noh, kui peaksid juhtuma otse sinna sisse vaatama.
Mõtle, kui lähed sellega metsa kakku pildistama. Fokuseerid ja kakk kukub surnult puu otsast alla. See oleks ju õudne. Aga ma olen kindel, et mingi nipp ikka välja mõeldakse. Ise nad ju alustasid oma ISOrallit ja peavad nüüd ka sellega kaasnevad kõrvalnähtused ära siluma.
Eemal
Selliseid punaseid triipe laseb välja näiteks canoni välk, mis aitab ka teravustada hämaramates oludes kuigi vist täitsa pimedas jääb ikka hätta
Värvi ple sellepärast pimedas, et ei ole ju valgust mis peegeldaks tagasi objektidelt. Kuna ma enam täpselt ei mäleta, mida seal füüsikas selle kohta räägiti siis ei hakka ka rohkem targutama sel teemal
Eemal
Ok, kuna kolmes postituses oli mainitud füüsikalist tausta, siis ma üritan veits seletada. Värv kui selline on lihtsalt meie tõlgendus valguse lainepikkusest. Valguse lainepikkus omakorda kirjeldab valguskvandi (footoni) energiat. Seega kuna tegemist on valgust kandvate osakeste (footonite) printsipiaalse omadusega, siis eksisteerib värv ka nii madals valguses kus kaamerani jõuab vaid üksik footon. Selle heaks iseloomustajaks on näiteks ilma filtrita pildistatud pika särgia võtted kosmosest kus tulevad tähtede omased värvid punasest siniseni täitsa välja (ja tähtedevahelises ruumis me mõõdame tihti vaid üksikuid footoneid).
Nüüd kaamera seisukohalt on piiriks elektroonika. Füüsikaline piir tuleb sellest hetkest kui valgust langeb vähem kui üks footon selle särituse jooksul sensori antud pikslile. Eksperimendis kus mina töötan on võimalik ära mõõta iga üksik footon ja suhteliselt täpselt seega teades täpselt tema "värvi". Tõsi, meie footonid on sellises sageduse vahemikus, et nende "värvi" ei näe ja pole väga teisendada võimalik tavaellu, kuid tehnoloogia kui selline on olemas (mis sest, et mõõtmetelt suur). Sensorite puhul on probleemiks see, et tahetakse saada imepisikesel pinnal võimet kätte saada see täpne footoni lainepikkus. See aplifikatsioon mida kasutatakse ongi selleks, et see üksik footon või need paar footonit mis sensorit tabavad selles pikslis võimendada tuvastatava koguseni ning siis tulemuse signaalist tuletada mis olid algsete osakeste parameetrid. Kuna aplifikatsiooni käigus tahes tahtmata võimendatakse algset objekti, siis iga väiksemgi häiritus tekitab mõõtmisvea ja seega kõrvalekalde algsest parameetrist. Sellest siis ka värvimüra jne. Kui nüüd sensori tundlikkus on madalama iso juures, siis on amplifikatsioon väike ja häritused ei võimendu väga palju saades seega kätte algse seisundi, kui amplifikatsioon on suur (kõrge ISO), siis võimendub ka häiritus ning tulemus võib kardinaalselt erineda reaalsest elust.
Loodan, et antud seletus andis veidikene valgust selles asjas
Eemal
Voh, ma lootsingi, et Mario vedu võtab. See seletus tegi asja palju selgemaks. Ühesõnaga peaks ka hämaras häid ja õigeid värve saama.
Eemal
http://www.ellisvener.com/data/web/Niko … index.html sealt leiab siis terve seeria D3s ISO näidiseid.
Eemal