Galerii
Kommentaarid
Teemad
Toetajad

Käesolev pilt on autorikaitse objekt ja selle mistahes vormis kasutamine/levitamine ilma autori otsese loata on keelatud.
Autor: Erik Mandre  Saada kiri autorile
Pilt lisatud: 14.03.2016

Me kolmekesi ronime ...

Metsloomad

Suvises põlismetsas, varjest.
5.00
Avatar Rännumees (põdrapull@4.20) 2016-03-15 13:40:12 | Koduleht
Nagu muinasjutt...
Kui see kolmas ka veel siiapoole vaataks, oleks jackpot, aga ka selle pildi puhul on norimine kohatu. 		5
Avatar Peeter Nahko (mesikäpp@4.97) 2016-03-17 10:47:00 | Koduleht
Selle pildi all on paslik taaskord varjeteemat puudutada. Kas sellist pilti oleks võimalik teha ilma varjeta, n.ö. lihtsalt metsas jalutades?:) 		5
Avatar Rännumees (põdrapull@4.20) 2016-03-17 11:07:23 | Koduleht
99%-l juhul ilmselt ei ole. Ning selle ühe protsendi puhul tasuks fotograafil vaadata selja teha, sest suure tõenäosusega on seal nende põnnide ema, kelle poole nad ootusärevalt vaatavad. 		 
Avatar Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2016-03-17 11:43:38 | Koduleht
Ema oli sellel hetkel sama puu all ja on siit napilt väljakadreeritud. Selliste hetkede häirimatuks tunnistajaks saab ikka olla ainult varje abil. 		 
Avatar Puruvanake (põdrapull@4.35) 2016-03-20 00:10:41 | Koduleht
Peeter Nahko, tõenäosus on väike küll, aga kui ringitrampimise asemel passida, siis kedagi ikka näeb. Võib-olla karu mitte, aga vahet pole, eheda loodushetke vastu ei saa ükski varje või linnusöögimaja või seasöödaplats (mis tihtipeale on ümbritsetud vereloikudest - mitte mingisugust austust elu vastu).
Kes läheb loodusesse pilti tooma, kes looduse enda pärast...
Minu arust on selle pildi puhul hinnatud rohkem mõmmikuid (jah, on nunnud küll) kui pilti tervikuna. 		 
Avatar Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2016-03-20 15:47:51 | Koduleht
Puruvanake: Varjest on võimalik pildistada täpselt sama ehedaid loodushetki kui ilma varjeta, sageli ehedamaidki, sest loom/lind ei ole häiritud ja toimetab teadmata inimese või muu kardetava objekti lähedalviibimisest. Seega selline väide sinu poolt on küll kuidagi eluvõõras. Mis vereloikudest sa räägid ja austuse puudumatusest, ei oska kommenteerida, sest varje ei vähenda karvavõrdki austust eluslooduse vastu, pigem vastupidi püüdes vähem loodust häirida, näitab üles austust. Karuvarjete ees pole ma küll ühtki vereloiku veel kohanud, samuti oma linnuvarjete juures. Pole mõtet tembeldada varjet mingiks paheks, sest on liike mida ilma varjeta ei pildista ja pelgalt see fakt, et pildistamisel on kasutatud varjet, ei muuda küll ühtki hetke vähem ehedamaks. Ma olen ammu aru saanud, et siin on väike kontingent inimesi, kes lihtsalt põhimõtteliselt on varjete vastased, tulgu see siis tüüpilisest kadedusest, tahtmatusest ise teatud liike pildistada ja selle nimel vaeva näha või mis iganes. Minu jaoks on selline puhas eitus, lihtsalt üks sõnakõlks, mis ei vääri suuremat tähelepanu. 		 
Avatar Puruvanake (põdrapull@4.35) 2016-03-20 19:04:17 | Koduleht
Vääris ju. :)
Viska või karudega koos kukerpalli, metsloomade-lindude toitmises pole ikka midagi ehedat.
Ümber sõnastades oma varasemat mõtet: varje pole paha, hoopis toitmine on vägagi küsitav. 		 
Avatar Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2016-03-20 21:11:47 | Koduleht
Puruvanake: ei väärinud, siis suuremat tähelepanu, vääris tavatähelepanu :) Aga ma olen sinuga nõus selles osas, et söödaga meelitamine ei ole ehe, kuid see ei muuda kohe kuidagi neid hetki, mis ei ole söödaga seotud mitteehedateks. Kui karupojad otsustavad ühel hetkel metsas mängida või siis harjutada ronimist, siis ma küll leian, et see hetk on looduslikult ehe. Jah ilma meelitusvahendeid kasutamata, ei oleks see hetk toimunud varje läheduses, vaid oleks toimunud kusagil mujal. Eks neid piire võib nihutada sinna ja tänna ja jäädagi vaidlema selle üle mis on siis ehe, mis mitte. Samahästi võiks ju öelda, et ega näiteks neis krampis hoiakuga kitsepiltides pole ju ka raasukestki ehedust alles - inimese kohalolek on juba võtnud hetkelt oma eheduse. Samas kui võtta seda loodushetkena, siis kits vaatab kramplikult kõrgendatud tähelepanu igat potsentsiaalset ohtu ja ses mõttes me võime jätta inimese tahaplaanile. Aga me võimegi jääda siin filosofeerima kuid ma eelistan selle asemel pigem looduses käia ja pilti teha. Üldiselt on kriitikameelega selline tore lugu, et see areneb läbi pildistamise, enda kogemuse, mistõttu ma üldjuhul pööran sellele tähelepanu vaid siis, kui see tuleneb kogemustest, mida on ka autori enda töödest näha. Vahel teen ka erandeid ja olgu need minu kommentaarid siinkohal antud juhul siis pigem erandiks. 		 
Avatar Arno Peksar (kaljukotkas@4.84) 2016-03-21 12:04:04
Ma mõtlesin hulka aega, kas võtan sõna.
Esiteks, liigun ma looduses piisavalt palju ringi. Kuigi minu huvi on rohkem maastik ja taimed, olen samas ma kokku põrganud ka karudega. Kaks aastat tagasi olin karuga kohakuti isegi 20 sammu peal. Eelmisel kevadel hirmutas märtsi lõpus mind värskelt ärganud karu jauramine rabamännikust välja. Viimane kogemus oli looduses kogetust elu kõige hirmutavam ja vastikum. Jah, emotsioonid on iga kord pärast suured, aga reaalsuses (eriti lühidistantsi peal) üha rohkem peab tunnistama suure looma vägevust ja temast lähtuvat ohtu. Tairi, proovi korra looduses ehedalt lähidistantsilt karu ära ja siis arva lõplikult karuvarjete üle :) Võib-olla hakkab meeldima siis kontrollitud ja turvalisem keskkond rohkem.
Teiseks seasöödaplatsid. Kas oled unustanud seakatku ja jahimeestele riiklikult peale pandud küttimisnormid? Eelistad vereplekkide asemel söödaplatsis suva kohas metsades kohata rohkem haisvaid seakorjuseid? Kõik see on reaalne elu, mida üle poole Eestit on juba kogenud ning on lihtsalt ajaküsimus, millal katk ka teise poolde jõuab. Ei pea söödaplatsi minema, kui arvad ette teadvat, mis seal ootab.
Ilusaid loodushetki kõigile ja ei pea nii suurt tähelepanu pöörama asjaolule, et kellele meeldib ema ja kellele meeldib tütar :) 		 
Avatar Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2016-03-21 15:01:56 | Koduleht
Arno, ega varje turvalisust iseenesest ei paku - selle funktsioon on võimaldada kiskjat lähedalt vaadelda. Varjed ise on ikka üldjuhul suht kerge konstruktsiooniga ja ühele korralikule isakarule ei tekitaks varje laialilöömine küll vähimatki raskust. 		 
Avatar Arno Peksar (kaljukotkas@4.84) 2016-03-21 15:37:37
Erik, varje ehitusest ettekujutus olemas, kuigi aktiivse kasutuseni pole jõudnud. Olen vaadanud ka internetist pilte, kus Põhja-Ameerikas on mõni karu naljapärast otsustanud varjega laamendama hakata, kuigi piltnik sees. Eestist ja lähinaabrusest pole taolisi juhtumeid tähele pannud. Aga turvalisust pakub varje juba seepärast, et looma tähelepanu pole ju sinul. Ja rünnatakse reeglina ohuallikat.
Ma ei alahindaks karu ohtlikust, sest ründeid on Eestiski ette tulnud. Õnneks lähiperioodis mitte küll fataalseid. Ja vastav statistika näitab, et ligi pooled ründed on poegadega emakarude poolt. Seega vabas looduses ilma varjeta nagu vist ei üritaks siinset pilti järgi teha, vaid otsiks kohtumisel kiiret võimalust viisakalt lahku minna :) 		 
Avatar Andrus 75 (kaljukotkas@5.00) 2016-03-21 18:23:16
Sinu karupildid on suurepärased.Sinu pühendumine loomade jäädvustamisele on kindlasti eeskujuks paljudele.Jõudu ja jäksu ka edaspidiseks 		5
Avatar Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2016-03-21 19:42:52 | Koduleht
Aitäh Andrus! 		 
Pildi kommenteerimiseks pead olema sisse loginud ja ise vähemalt nelja pildi autor...