Sa mind näed vä? Ma sind näen päris hästi!

Tegemist minu jaoks äärmiselt iseloomuliku pildiga - hüpik. Termin millega tähistatakse hüperaktiivseid lapsi. Tüüp sebis oma 20cm peal ringi üritades kõike liikuvat nahka panna. Suure osa ajast pidi ta muidugi ootama, et keegi tuleks, keda üldse nahka panna. Kui aga tuli siis, siis läks põnevaks - väiksed tegelased põlgas ta ära, no arusaadav, ikkagi pikk paastuaeg seljataga, ei saa sest väiksest midagi. Nii jõllitas ta paarile allamillimeetrimehele sõna otses mõttes kurjalt otsa, justkui mõista andes, et "Liigume edasi, liigume edasi, ärme moodusta troppe, kohe saabuvad pidusöögile suured väliskülalised!" Paaril seltsimehel, kes olid umbes temaga samas mõõdus sibas ta ühel ja teisel pool kõrval, ning üritas määrata nende sobivust "suurte külaliste" klassi, kuid põlgas ära ja nii kui tuli mõni temast suurem, siis kargas niuhti kratti. Reeglina sai muidugi ise kerepeale, aga siiski, visadus viib sihile ja päris tühja kõhuga ka ei jäänud. Mind võttis suht rahulikult, küsis paar korda, et kuidas ta minu arust välja näeb ja et mis pealinnas räägitakse. Natsa narris mind ka, et ma olen suur kohmakas, aga noh, ega ma pahaks saa panna...